MILLISTELE LENDUDELE LAIENEB MÄÄRUS 261/2004?
Lennureisijate õigusi kaitsev määrus laieneb kõikidele lendudele, mille käitaja on Euroopa Liidu (EL) lennufirma, ning nendele kolmandate riikide lennufirmade lendudele, mis eelkõige väljuvad mõnest EL-is asuvast lennujaamast.
Väljaspool EL-i toimuvate või väljaspoolt EL-i EL-i suunduvate kolmandate riikide lennufirmade lendude puhul võib määrus kehtida vaid siis, kui lennureis on vormistatud ühtse broneeringuna. See broneering peab muu hulgas koosnema vähemalt kahest lennust, millest ühe peab käitama EL-i lennufirma. Sealjuures väljaspool EL-i toimuvate lendude osas peab selle lennureisi alguspunkt asuma EL-is (näide: Tallinn – New York – Los Angeles). Kolmandate riikide lennufirmade lendude osas, mis suunduvad väljaspoolt EL-i EL-i, peab selle lennureisi lõppsihtkoht asuma EL-is (näide: New York – Helsinki – Tallinn).
Euroopa Liidu all mõistetakse 27 liikmesriiki ning Islandit, Norrat ja Šveitsi riike, samuti Madeirat, Kanaari ja teisi mõnele EL-i liikmesriigile kuuluvaid saari.
Väljaspool EL-i toimuvate või väljaspoolt EL-i EL-i suunduvate kolmandate riikide lennufirmade lendude puhul võib määrus kehtida vaid siis, kui lennureis on vormistatud ühtse broneeringuna. See broneering peab muu hulgas koosnema vähemalt kahest lennust, millest ühe peab käitama EL-i lennufirma. Sealjuures väljaspool EL-i toimuvate lendude osas peab selle lennureisi alguspunkt asuma EL-is (näide: Tallinn – New York – Los Angeles). Kolmandate riikide lennufirmade lendude osas, mis suunduvad väljaspoolt EL-i EL-i, peab selle lennureisi lõppsihtkoht asuma EL-is (näide: New York – Helsinki – Tallinn).
Euroopa Liidu all mõistetakse 27 liikmesriiki ning Islandit, Norrat ja Šveitsi riike, samuti Madeirat, Kanaari ja teisi mõnele EL-i liikmesriigile kuuluvaid saari.
Määruse artikli 7 järgi on lennureisijatele nähtud ette lennuhüvitised. Lennuhüvitist (eelnevalt nimetatud „lisahüvitis“) võib saada hilinenud, tühistatud või edasi- või tagasilükatud lennu eest, samuti reisija lennust mahajätmise eest vastu reisija tahtmist. Lendude hilinemised ja tühistamised hõlmavad olukordi, mil lennuk on pärast õhku tõusmist on sunnitud kas tagasi pöörduma või maanduma teises lennujaamas.
LENNU HILINEMINE
250–600 € lennuhüvitist
LENNU TÜHISTAMINE VÕI MUUTMINE
250–600 € lennuhüvitist
LENNUST MAHAJÄTMINE
250–600 € lennuhüvitist
MIS ON LENNUHÜVITIS?
Lennuhüvitis (eelnevalt nimetatud „lisahüvitis“) on seadusega ettenähtud ja standardiseeritud rahaline hüvitis, mis on mõeldud reisijale lennutõrgega tekitatud moraalse kahju, eelkõige ajakaotuse ja tekitatud ebamugavuste hüvitamiseks. Seega lennuhüvitist peetakse lisahüvitisena, mis reisija võib lennufirmalt nõuda sõltumata kindlustuse poliisi olemasolust.
MILLEST SÕLTUB LENNUHÜVITISE SUURUS?
Lennuhüvitise suurus sõltub vahemaast ühes broneeringus sisaldava lennureisi alguspunkti ja lõppsihtkoha vahel:
- kui reisi
vahemaa ei ületa 1 500 km, siis hüvitise suurus on 250 €;
- kui reisi
vahemaa jääb vahemikku 1 500–3 500 km, siis hüvitise suurus on 400 €;
- kui reisi
vahemaa ületab 3 500 km, siis hüvitise suurus on 600 € (v.a EL-i sisesed lennureisid).
Kui tegemist oli lennureisiga, mille vahemaa on rohkem kui 3 500 km ning mille alguspunkt ja lõppsihtkoht asuvad EL-is (näiteks Tallinn–Tenerife), siis võib reisijal olla õigus nõuda 400 € lennuhüvitist. Mõnikord võib lennufirmal tekkida õigus vähendada määrusega ettenähtud hüvitist poole võrra.
Vahemaad on õige arvutada suurringjoone mõõtmise meetodi järgi, kus vahepeatused arvesse ei lähe. Soovi korral saate oma lennureisi vahemaa pikkust vaadata siit.
Lennureisi all peetakse silmas reisi, mille kohta lennufirma väljastas ühe broneeringu. Vahendaja väljastatud broneering võib koosneda mitmest juriidilises mõistes eraldiseisvast lennust ja seega ka lennureisist.
MILLAL EI OLE REISIJAL ÕIGUST NÕUDA LENNUHÜVITIST?
MILLAL VÕIB LENNUFIRMA ÕIGUSPÄRASELT LENNUHÜVITISE MAKSMISEST KEELDUDA?
Lennureisi all peetakse silmas reisi, mille kohta lennufirma väljastas ühe broneeringu. Vahendaja väljastatud broneering võib koosneda mitmest juriidilises mõistes eraldiseisvast lennust ja seega ka lennureisist.
MILLAL EI OLE REISIJAL ÕIGUST NÕUDA LENNUHÜVITIST?
Mõned lihtsad näited
– Kolmanda riigi lennufirma lend väljus kolmandast riigist ja saabus EL-i (näiteks lennufirma Aeroflot lend Moksva–Tallinn).
– Eraldiseisev kolmanda riigi lennufirma lend, mis toimus täielikult väljaspool EL-i (näiteks lennufirma Aeroflot lend Abakan–Moksva).
– Lend tühistati ning Teid teavitati sellest rohkem kui 14 päeva enne lennu väljumisaega.
– Lennureis koosnes ühest lennust ja see lend hilines, kuid saabumine sihtkohta jäi siiski vähem kui kolm tundi.
– Lennureis koosnes ühest lennust ja see lend tühistati, kuid lennufirma tagatud asenduslennuga jõudsite sihtkohta vähem kui kaks tundi hiljem.
– Eraldiseisev kolmanda riigi lennufirma lend, mis toimus täielikult väljaspool EL-i (näiteks lennufirma Aeroflot lend Abakan–Moksva).
– Lend tühistati ning Teid teavitati sellest rohkem kui 14 päeva enne lennu väljumisaega.
– Lennureis koosnes ühest lennust ja see lend hilines, kuid saabumine sihtkohta jäi siiski vähem kui kolm tundi.
– Lennureis koosnes ühest lennust ja see lend tühistati, kuid lennufirma tagatud asenduslennuga jõudsite sihtkohta vähem kui kaks tundi hiljem.
MILLAL VÕIB LENNUFIRMA ÕIGUSPÄRASELT LENNUHÜVITISE MAKSMISEST KEELDUDA?
Lennufirmal võib õigus olla keelduda lennuhüvitise maksmisest, kui lennu plaanijärgset väljumist mõjutas määruse mõistes erakorraline asjaolu.
Erakorraliseks peetakse asjaolu, mille põhjustas sündmus, mis ei ole oma olemuselt või päritolult lennufirma lennupärasele tegevusele omane ja mis väljub lennufirma kontrolli alt (näiteks, vulkaanipurse). Veel üheks tingimuseks on, et seda sündmust poleks lennufirma suutnud vältida isegi siis, kui ta oleks võtnud tarvitusele kõik mõistlikud meetmed. Lennufirma peab ka suutma seda tõendada. Üldjuhul esitavad lennufirmad tõendeid ja põhjalikkumaid selgitusi ainult riiklikele asutustele.
Tähtis on ka meeles pidada, et erakorralise asjaolu puhul võetakse arvesse selle ajalist kestust. See tähendab, et niipea, kui erakorralise asjaolu mõju lõpeb, hakkab kulgema lennu hilinemise aeg, mille eest kannab vastutust juba lennufirma. Seetõttu võib määravaks olla hoopis see, millist asenduslendu reisijale vajadusel tagatakse – kas esimest võimalikku, mis väljub mõne tunni pärast või seda, mis väljub näiteks alles 24 tunni pärast.
Oletame, et lennufirma lükkas Teie nõude tagasi, tuues esile lennu hilinemise põhjuseks lennujuhtimiskeskuse piirangu ning nimetades selle erakorraliseks asjaoluks. Eeldame, et see piirang (asjaolu) leidis tõesti aset, ent mis oli omakorda selle piirangu põhjuseks (sündmus)? Kas lennufirma enda tegevus/tegevusetus või hoopis näiteks ELi Lennuohutusameti otsus, mis mõjutas negatiivselt ka teiste lennufirmade lende? Kui lennufirma on ise piirangus süüdi, siis ei saa see piirang olla erakorraliseks asjaoluks.
Määruses esile toodud loetelu sündmustest, mis võivad erakorralisi asjaolusid esile kutsuda, on üldine, näitlik ja mitteammendav. Näiteks, võib selliseks sündmuseks olla ka streik. Ent see ei tähenda, et iga streigi korral tekib lennufirmal õigus keelduda hüvitiste tasumisest. Tegelikkuses ei ole lennufirma enda töötajate streik käsitletav erakorralise sündmusena. Seevastu näiteks lennujuhtimiskeskuse töötajate streik – on.
Selleks, et tuvastada, kas reisijal on õigus lennuhüvitist saada, tuleb põhjalikult analüüsida ja menetleda igat üksikjuhtumit.
Erakorraliseks peetakse asjaolu, mille põhjustas sündmus, mis ei ole oma olemuselt või päritolult lennufirma lennupärasele tegevusele omane ja mis väljub lennufirma kontrolli alt (näiteks, vulkaanipurse). Veel üheks tingimuseks on, et seda sündmust poleks lennufirma suutnud vältida isegi siis, kui ta oleks võtnud tarvitusele kõik mõistlikud meetmed. Lennufirma peab ka suutma seda tõendada. Üldjuhul esitavad lennufirmad tõendeid ja põhjalikkumaid selgitusi ainult riiklikele asutustele.
Tähtis on ka meeles pidada, et erakorralise asjaolu puhul võetakse arvesse selle ajalist kestust. See tähendab, et niipea, kui erakorralise asjaolu mõju lõpeb, hakkab kulgema lennu hilinemise aeg, mille eest kannab vastutust juba lennufirma. Seetõttu võib määravaks olla hoopis see, millist asenduslendu reisijale vajadusel tagatakse – kas esimest võimalikku, mis väljub mõne tunni pärast või seda, mis väljub näiteks alles 24 tunni pärast.
Oletame, et lennufirma lükkas Teie nõude tagasi, tuues esile lennu hilinemise põhjuseks lennujuhtimiskeskuse piirangu ning nimetades selle erakorraliseks asjaoluks. Eeldame, et see piirang (asjaolu) leidis tõesti aset, ent mis oli omakorda selle piirangu põhjuseks (sündmus)? Kas lennufirma enda tegevus/tegevusetus või hoopis näiteks ELi Lennuohutusameti otsus, mis mõjutas negatiivselt ka teiste lennufirmade lende? Kui lennufirma on ise piirangus süüdi, siis ei saa see piirang olla erakorraliseks asjaoluks.
Määruses esile toodud loetelu sündmustest, mis võivad erakorralisi asjaolusid esile kutsuda, on üldine, näitlik ja mitteammendav. Näiteks, võib selliseks sündmuseks olla ka streik. Ent see ei tähenda, et iga streigi korral tekib lennufirmal õigus keelduda hüvitiste tasumisest. Tegelikkuses ei ole lennufirma enda töötajate streik käsitletav erakorralise sündmusena. Seevastu näiteks lennujuhtimiskeskuse töötajate streik – on.
Selleks, et tuvastada, kas reisijal on õigus lennuhüvitist saada, tuleb põhjalikult analüüsida ja menetleda igat üksikjuhtumit.
EI SOOVI ISE SÕDIDA LENNUFIRMA VASTU?
Esitage meile päring! Võtame kõik Teie nõuetega seotud mured enda kanda.
Meiega saate tutvuda, lugedes jagusid „KKK“ või „Miks meie?“. Meie klientide tagasiside asub jaos „Tagasiside“.
Meiega saate tutvuda, lugedes jagusid „KKK“ või „Miks meie?“. Meie klientide tagasiside asub jaos „Tagasiside“.
Kõik küsimused on teretulnud: support@flightclaims.ee
Jagu uuendati 21.05.2023.