MILLISTELE LENDUDELE LAIENEB MÄÄRUS 261/2004?

Määrus laieneb kõikidele lendudele, mille käitaja on Euroopa Liidu (EL) lennufirma, ning nendele kolmandate riikide lennufirmade lendudele, mis väljuvad mõnest EL-is asuvast lennujaamast. Väljaspool EL-i toimuvate lendude puhul kehtib määrus ainult siis, kui lennureis on vormistatud ühe broneeringuna ja selle reisi lähtekoht asub EL-is. Euroopa Liidu all mõistetakse 27 liikmesriiki ning Islandit, Norrat ja Šveitsi riike, samuti Madeirat, Kanaari ja teisi mõnele EL-i liikmesriigile kuuluvaid saari.

Määruse artikli 7 järgi on lennureisijatele nähtud ette hüvitised. Lennuhüvitist võib saada hilinenud, tühistatud või edasilükatud lennu eest, samuti reisija lennust mahajätmise eest vastu reisija tahtmist. Lendude hilinemised ja tühistamised hõlmavad olukordi, mil lennuk on pärast õhku tõusmist on sunnitud kas tagasi pöörduma või maanduma teises lennujaamas.
LENNU HILINEMINE VÕI EDASILÜKKAMINE
250-600 eurot lennuhüvitist

LENNU TÜHISTAMINE VÕI EDASILÜKKAMINE
250-600 eurot lennuhüvitist

LENNUST MAHAJÄTMINE
250-600 eurot lennuhüvitist

MILLISTEL JUHTUDEL EI OLE REISIJAL ÕIGUST NÕUDA MÄÄRUSE ALUSEL LENNUHÜVITIST?

Mõned lihtsad näited
 
1. Kolmanda riigi lennufirma lend väljus kolmandast riigist ja saabus EL-i (näiteks lennufirma Aeroflot lend Moksva-Tallinn).

2. Eraldiseisev kolmanda riigi lennufirma lend, mis toimus täielikult väljaspool EL-i (näiteks lennufirma Aeroflot lend Abakan-Moksva).

 
3. Lend tühistati ning Teid teavitati sellest rohkem kui 14 päeva enne lennu väljumisaega.
 
4. Lennureis koosnes ühest lennust ja see lend hilines, kuid saabumine sihtkohta jäi siiski vähem kui kolm tundi.
 
5. Lennureis koosnes ühest lennust ja see lend tühistati, kuid lennufirma tagatud asenduslennuga jõudsite sihtkohta vähem kui kaks tundi hiljem.


MILLISTEL JUHTUDEL VÕIB LENNUFIRMA ÕIGUSPÄRASELT LENNUHÜVITISE MAKSMISEST KEELDUDA
?

Lennufirmal on õigus keelduda lennuhüvitise maksmisest, kui lennu plaanijärgset väljumist mõjutas määruse mõistes erakorraline asjaolu. Erakorraliseks peetakse asjaolu, mille põhjustas sündmus, mis ei ole oma olemuselt või päritolult lennufirma lennupärasele tegevusele omane ja mis väljub lennufirma kontrolli alt. Veel üheks tingimuseks on, et seda sündmust poleks lennufirma suutnud vältida isegi siis, kui ta oleks võtnud tarvitusele kõik mõistlikud meetmed. Lennufirma peab ka suutma tõendada, et asjaolu oli erakorraline ning see avaldas mõju lennule. Üldjuhul esitavad lennufirmad tõendeid ja põhjalikkumaid selgitusi ainult riiklikele asutustele, kuigi Euroopa Komisjoni hinnangul tuleks tõendid esitada ka lennureisijale. Samuti on oluline meeles pidada, et erakorralise asjaolu puhul võetakse arvesse ka selle ajalist kestust. See tähendab, et niipea, kui erakorralise asjaolu mõju lõpeb, hakkab kulgema lennu hilinemise aeg, mille eest kannab vastutust juba lennufirma.

Määruses on esitatud näitlik, mitteammendav loetelu sündmustest, mis võivad erakorralisi asjaolusid esile kutsuda. Sellisteks sündmusteks võivad määruse järgi olla näiteks ohutu lennu tagamiseks ebasobiv ilmastik, lennujuhtimiskeskuse piirang, streik, lennuohutusega seotud ettenägematu vajakajäämine, oht turvalisusele, poliitiline ebastabiilsus. Streigi korral ei ole reisijal õigust lennuhüvitisele, kui see ei olnud lennufirma töötajate streik. Näiteks kui streigivad lennujuhtimiskeskuse töötajad, siis ei ole reisijal hüvitise saamiseks õigust. Erakorraliseks asjaoluks võib määruse mõistes olla ka lennuki tehniline rike, mille põhjustas näiteks lennukimootorisse sattunud lind. Harvadel juhtudel võib erakorraliseks asjaoluks olla ka lennuki varjatud tootmisdefekt. Kui reisijat ei lubata vastu tema tahtmist lennuki pardale, ei pea lennufirma maksma lennuhüvitist juhul, kui inimest ei lubatud pardale turvalisuse tagamise tõttu või kui inimese dokumentidega oli probleeme. Selleks, et tuvastada, kas reisijal on õigust saada lennuhüvitist, tuleb põhjalikult analüüsida ja uurida igat üksikjuhtumit. 

COVID-19 kuulub nende erakorraliste sündmuste hulka, mille puhul on lennufirma vabastatud kohustusest maksta lennuhüvitist.

MILLEST SÕLTUB LENNUHÜVITISE SUURUS?

Lennuhüvitise suurus sõltub vahemaast lennureisi alguspunkti ja lõppsihtkoha vahel:
  • kui reisi vahemaa ei ületa 1500 km, siis hüvitise suurus on 250 eurot;
  • kui reisi vahemaa jääb vahemikku 1500-3500 km, siis hüvitise suurus on 400 eurot;
  • kui reisi vahemaa ületab 3500 km, siis hüvitise suurus on 600 eurot (v.a EL-i sisesed lennureisid).
Kui tegemist oli lennureisiga, mille vahemaa on rohkem kui 3500 km ning mille alguspunkt ja lõppsihtkoht asuvad EL-is (näiteks Tallinn-Tenerife), siis võib reisijal olla õigus nõuda 400 eurot lennuhüvitist. Teatud asjaoludel võib lennufirmal tekkida õigus vähendada määrusega ettenähtud hüvitist poole võrra.

Vahemaad on õige arvutada suurringjoone mõõtmise meetodi järgi, kus vahepeatused arvesse ei lähe. Soovi korral saate oma lennureisi vahemaa pikkust vaadata siit.

VAJATE ABI LENNUHÜVITISE SAAMISEL?

Esitage meile päring! Meiega saate tutvuda, lugedes jagusid „KKK“ või „Miks meie?“. Meie klientide tagasisidet saate lugeda jaost „Tagasiside“.


päringuVORM

Kõik küsimused on teretulnud: support@flightclaims.ee

Käesolev jagu uuendati 21.10.2021.