Lennuhüvitis EL määruse 261/2004 järgi

Vastavalt Euroopa Liidu määrusele (EÜ) nr 261/2004 ning Euroopa Kohtu asjakohastele otsustele võib lennureisijal olla õigus lennukompensatsioonile ehk lennuhüvitisele, kui lennufirma on rikkunud oma kohustusi ja:

• lend hilines;
• lend tühistati;
• lennuaega muudeti varasemaks või hilisemaks;
• reisijale keelati pardale minek vastu tema tahtmist;
• või reisija ei jõudnud jätkulennule ülalmainitud vahejuhtumi tõttu.

Kui oled kogenud mõnda neist olukordadest, võib Sul olla õigus saada lennufirmalt lennukompensatsiooni summas 250–600 eurot.

Mis on lennuhüvitis?

Lennuhüvitis ehk lennukompensatsioon on määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 7 lõikes 1 sätestatud rahaline hüvitis summas 250 €, 400 € või 600 €. Selle eesmärk on tagada reisijatele ühetaoline ja viivitamatu kompensatsioon lennutõrgetest tingitud ebamugavuste eest, nagu lennu hilinemine, tühistamine või pardale mittelubamine.

Seda hüvitist maksab alati lennufirma, mitte reisibüroo või kindlustus. Lennu hilinemine või tühistamine hõlmab ka olukordi, kus lennuk tõuseb õhku, kuid pöördub tagasi või maandub teises lennujaamas kui esialgu planeeritud.

Millistele lendudele laieneb määrus?

Määrus kaitseb lennureisijate õigusi ja kehtib kõigile lendudele, mille käitaja on Euroopa Liidu lennuettevõtja. Lisaks laieneb määrus kolmandate riikide lennufirmade lendudele, mis väljuvad mõnest EL-is asuvast lennujaamast. Igal reisijal on õigus lennuhüvitisele sõltumata kodakondsusest, kui tema lend vastab määruse tingimustele.

Mõiste „Euroopa Liit“ hõlmab kõiki 27 liikmesriiki ning lisaks Islandi, Norra ja Šveitsi, samuti nende hallatavaid territooriume, sealhulgas Madeirat, Kanaari saari ja muid EL-i liikmesriikidele kuuluvaid piirkondi.

Kui lend toimub väljaspool EL-i või väljaspoolt EL-i suunas kolmanda riigi lennufirmaga (nt American Airlines), võib määrus olla kohaldatav ainult juhul, kui tegemist on ühise õhuveolepinguga (ühine PNR-kood), mis hõlmab vähemalt kahte järjestikust lendu ning lennu alguspunkt on Euroopa Liidus (nt Helsingi – New York – Cancun). Seda kinnitab Euroopa Kohtu praktika (C-537/17, C-502/18, C-561/20).

Kui lennureis algab väljaspool EL-i kolmanda riigi lennufirmaga (nt New York – Helsingi, American Airlines) ja jätkub EL-i lennuettevõtja lennuga (nt Helsingi – Tallinn, Finnair), kohaldatakse määrust vaid juhul, kui tegemist on lennukoodi jagamise lepinguga (vt C-367/20).

Millal võib tekkida õigus lennuhüvitisele?

• Hilinemine: lend hilines vähemalt 3 tundi reisija lõppsihtkohta saabumisel võrreldes algselt kavandatud ajaga. See hõlmab ka olukordi, kus esimene lend hilineb ja selle tõttu jäetakse maha jätkulend (Art 6; C-11/11 Folkerts, C-452/13).
• Tühistamine või graafiku muutmine: uus lend väljub üle 1 tunni varem või saabub üle 2 tunni hiljem kui esialgne lend ning teavitamine toimus vähem kui 7 päeva enne algset väljumist (Art 5 (1)(c), C-263/20).
• Mahajätmine: reisija jäeti lennust maha vastu oma tahtmist (Art 4) – näiteks ülemüügi tõttu.

Millest sõltub lennuhüvitise suurus?

Summa sõltub lennureisi vahemaast ühtses lennubroneeringus sisalduva alguspunkti ja lõppsihtkoha vahel (art 7 lg 1). Vahemaa arvutatakse suurringjoone meetodil – vahepeatusi ei arvestata.

Millal puudub õigus hüvitist nõuda?

• Lend tühistati või graafikut muudeti, kuid Sind teavitati rohkem kui 14 päeva enne väljumist.
• Lend hilines, kuid lõppsihtkohta saabuti vähem kui 3 tundi hiljem (ühendatud lendude puhul – kui hilinemine oli vaid viimasel lennul).
• Lend tühistati, kuid pakutud asenduslend väljus vähem kui 1 tund varem ja jõudis sihtkohta vähem kui 2 tundi hiljem.
• Lennu väljumist muudeti varasemaks alla 1 tunni.
• Lend hilines üle 3 tunni, kuid Sa ei ilmunud lennule või ostsid uue pileti, millega jõudsid sihtkohta vähem kui 3 tundi hiljem (C-474/22, C-54/23).
• Lennureis koosnes ühest kolmanda riigi lennufirma lennust ja tõrge leidis aset väljumisel väljaspool EL-i.

Millal võib lennufirma õiguspäraselt keelduda?

Lennufirmal võib olla õigus keelduda, kui lennu plaanijärgset väljumist mõjutas erakorraline asjaolu, mida lennufirma ei oleks suutnud vältida isegi siis, kui ta oleks rakendanud kõiki mõistlikke meetmeid. Näiteks vulkaanipurse, äärmuslik ilm või lennujuhtimiskeskuse tööseisak.

Lennufirma peab suutma tõendada, et põhjuseks oli tõepoolest erakorraline asjaolu, see ei olnud seotud lennufirma enda tegevusega ning ta on võtnud kõik mõistlikud meetmed, sealhulgas pakkunud esimest võimalikku alternatiivlendu. Praktikas ei suuda lennufirmad seda sageli tõendada.

Näiteks streik võib olla erakorraline asjaolu, kuid mitte alati: lennufirma enda töötajate streiki ei käsitleta erakorralisena, lennujuhtimiskeskuse või lennujaama töötajate streik kvalifitseerub tavaliselt erakorraliseks. Iga juhtumit tuleb hinnata eraldi.

Pole kindel, kas Sul on õigus lennuhüvitisele?

Täida 2–3 minutiga lühike vorm ja me teeme Sinu juhtumile tasuta esialgse analüüsi.

Kontrolli lendu tasuta